Kadri
Sõõrikubaar 



Kadri's Sõõrikubaar
opened for the first time in 1957 in the small city of Pärnu,
known as the summer capital of Estonia.
The café has retained much of its original charm and has not undergone significant changes since its early days. They continue to use the same traditions for producing donuts, preserving the old methods from the past. 










Doughnut Bar known as "pontsikubaar," is a legendary place has long been a favorite among the residents of Pärnu and visitors from the capital. It was opened in 1957 on Pühavaimu Street, opposite its current location, in a tiny space where, while standing in line, you could see how the doughnut machine operated. In 1986, the café moved to the neighboring building and continues to operate there.

"It's a phenomenon. Nothing extraordinary, and yet unbelievably special!"
- Says one of the visitors. 

Always good coffee, the city's best carrot pies, genuine whipped cream-filled Tuesday buns, pepper cakes, and, of course, doughnuts. A sure thing, and everyone knows it.








A guy who has been going to same cafe since 1960
when he was going to a nearby school  












Waiting in the line 










































































A kitchen appliance dating back to the 1940s is well-preserved and still operational.















“Mokakännud” desserts







Kitchen towel that was produced and designed in Pärnu somewhere in 1980s




















































































SÖÖRIKUBAAR

Rahva seas tuntud ka kui "pontsikubaar", on see legendaarne paik olnud pikka aega nii Pärnu elanike kui ka pealinlaste lemmik. See avati 1957. aastal Pühavaimu tänaval, praeguse asukoha vastas, väikeses ruumis, kus järjekorras seistes oli näha, kuidas sõõrikumasin töötas. Aastal 1986 kolis kohvik vastassuunas asuvasse majja ja on seal siiani avatud.

"See on fenomen. Mitte midagi erakordset ja samas uskumatult eriline!" üritas härra Nuga olla teravmeelne. Alati hea kohv, linna parimad porgandipirukad, ehtsa vahukoorega mahlased vastlakuklid, piparkoogid ja muidugi sõõrikud. Kindel asi, ja seda teavad kõik.

"Ma mäletan kahte tüdrukutirtsu, kes tulid liuväljalt, uisud nööripidi kaelas, ja üritasid alati saada istuma laua taha, mis asus sõõrikubaari tellistest sooja müüri ääres ja kust oli hästi näha, kuidas sõõrikumasin ringi käis ja ümarad tainarongad rasva sisse vupsasid," meenutas proua Kahvel. Koolilapsi, kes sussides läbi lume siia vahetundidel lipsasid, ei jõua keegi kokku lugeda; neid käib sõõrikukohvikus siiani.

Väikesed Kohvilusikatüdrukud istusid juba kohviku välitoolidel ja jälgisid, kuidas varblased ja paar tuvi maast ning laudadelt pirukapuru nokkisid. Nagu raagus kukkus, tuli linnukesi juurde; nad istusid toolidele ja laua servale, eriti julged nokkisid taldrikul, nokad lahti ja valmis suutma.

"Sama osavad ja nutikad on ka need prouad, kes 1990. aastal Soorikubaari ja Kadri kohvikut, endist lastekohvik Jumbot, pidama hakkasid. Rendikonkursi võideti parima ideega pakkuda Eesti rahvustoite, mida saab Kadri kohvikus siiani.

Soorikubaari menüüd täiendati aga pirukate ja kookidega. Alustati kolmekesi, kuid viimased kümme aastat on kahekesi tegutsenud Tiu Villa ja Salme Tomson.

Kaks pagar-kondiitrit, Maimu Akker ja Virgu Olesk, on Pontsikus küpsetanud 1990. aastate algusest saati. Maimu alustas koos Soorikubaari omanikega Baltika restoranis 1965. aastal ja Virgu aastal 1969 Ria sööklas," teadsid kohvikulusikad nii prouasid kui ka varblasi.

"Meil tehakse kõik ehedast toorainest: võist, munast, vahukoorest. Ka piparkoogitaigen maitsestatakse ise, mitte valmissegudega. Lisaks klassikale saab ka moekamaid meistritöid nagu Tatra-rull või lüri kohvirull," hõikas Supilusikas leti tagant. "Üks meie vanimatest kookidest on Mokakänd, mida armastatakse siiani, ja see härra seal lauas tellib seda juba aastakümneid," lisas Koogilabidas ja vaatas rahulolevalt kooki nautivat habe-mehikest.


Lugu raamatust 
“Pärnu kohvikud”